JULGENollaKINDEL.

Mina olen Anneliis. Olen Tartu Ülikooli vilistlane, Eesti Advokatuuri liige ning ametnik. Eelkõige olen aga inimene, kes usub, et igal lapsel peab olema võimalus kasvada turvaliselt, hoitult ja mõistetuna.

Minu jaoks algab laste heaolu sageli täiskasvanutest nende ümber. Pole oluline, kas laps kasvab koos elavate vanemate peres, lahutatud peres, kärgperes või on pidanud koos perega elama välismaal — iga laps vajab enda kõrvale toetavaid ja teadlikke täiskasvanuid.

Olen oma töös näinud, et laste ja peredeni jõudmiseks tuleb sageli kõigepealt jõuda nende inimesteni, kes on olemas siis, kui nõu saab otsa ja järgmised sammud tunduvad ebaselged. Need on lastekaitsetöötajad, sotsiaaltöötajad, õpetajad, tugispetsialistid ja teised professionaalid.

Usun, et inimesed on oma olemuselt enamasti head ning soovivad teha oma tööd hästi. Samuti usun, et täiskasvanu on võimeline kogu elu õppima, arenema ja kasvama. Just seetõttu on täiskasvanute õpetamine minu jaoks oluline.

Mind inspireerib võimalus olla osa inimeste arenguteekonnast — aidata neil leida oma töös rohkem kindlust, teadlikkust ja julgust.

Kui spetsialist tunneb end pädeva ja toetatuna, on tal võimalik pakkuda paremat tuge lastele ja peredele. Oma portfoolios ei räägi ma mitte ainult sellest, mida ma koolitajana juba oskan või tean, vaid ka sellest, milline õppija ja arenev spetsialist olen jätkuvalt ka mina.

Seetõttu ei näe ma täiskasvanute õpetamist pelgalt teadmiste edasiandmisena. Näen seda võimalusena panustada sellesse, et laste elu Eestis oleks turvalisem, toetavam ja parem — toetades lapsi, peame toetama ka täiskasvanuid.

Täna töötan ma juristina ning minu igapäevane töö on seotud laste, perede, haridus- ja sotsiaalvaldkonna küsimustega. Aastate jooksul olen märganud, et keeruliste olukordade lahendamisel ei piisa ainult teadmistest ja õigusaktide tundmisest. Sama oluline on oskus õppida, õpetada, toetada ja luua turvalist õpikeskkonda.

Täiskasvanute koolitaja õpingud on aidanud mul mõtestada oma kogemust uue nurga alt ning kujundada teadlikumat arusaama õppimisest ja õpetamisest. Käesolev e-portfoolio on koostatud täiskasvanute koolitaja tase 5 kutse taotlemiseks ning selle eesmärk on tõendada minu professionaalseid kompetentse täiskasvanute õppimise toetamisel. E-portfoolios toon esile oma kogemused, refleksioonid ja tõendusmaterjalid, mis kirjeldavad minu kujunemist koolitajana ning toetavad minu vastavust täiskasvanute koolitaja tase 5 kompetentsidele.

Minu koolitajaks kujunemise lugu

Olgugi et olen pikki aastaid töötanud advokaadi ja juristina, on kogu minu senine töö olnud seotud inimeste toetamise, keeruliste olukordade lahendamise ning teadmiste edasiandmisega.

Töötades advokaadibüroodes, pankades ja kohalikus omavalitsuses, olen korduvalt märganud, et inimeste käitumist ei muuda niivõrd normid ise, kuivõrd nende mõistmine ja tähenduse teadvustamine.

Paralleelselt tööga olen pidevalt ka ennast arendanud — läbinud teise magistriõppe, osalenud arvukatel täienduskoolitustel ning jõudnud tänaseni kestva mikrokraadiprogrammini, mis keskendub laste õigustele ja heaolule.

Töö ja õppimise kõrvalt olen aastaid mõelnud sellele, miks täiskasvanud õpivad ning mida nad soovivad enda juures arendada. Kas täiskasvanutele suunatud õppekavad ja koolitusprogrammid vastavad tegelikult nende vajadustele ning toetavad seda huvi, mis on inimeses juba olemas? Mida annab õppimine meile täiskasvanuna ning millised teadmised, oskused või kogemused on need, millest päriselt puudust tunneme?

Just nende küsimuste üle mõtisklemine ongi tasapisi juhtinud mind koolitamise ja täiskasvanuhariduse maailma juurde. Mida rohkem olen õppimise protsessi mõistnud, seda enam olen veendunud, et teadlikult kavandatud õppimine võib anda inimesele lisaks teadmistele ka rohkem kindlust, selgust ja julgust oma tööd teha.

2026. aasta suvel lõpetasin Edilon Koolituskeskuse täiskasvanute koolitaja koolituse ning viin praegu Rae Vallavalitsuses läbi koolitusi oma kolleegidele. Nendes koolitustes käivad käsikäes kaks poolt: juriidilised teadmised ühelt poolt ning ametialane enesekindlus teiselt — julgus seista oma töö, oma arvamuse ja oma seisukoha eest. Minu jaoks ei ole see eesmärk omaette. Spetsialist, kes teab, millele tema otsus tugineb, ja julgeb seda ka välja öelda, suudab paremini kaitsta neid, kelle heaolu tema otsusest sõltub — lapsi ja peresid ning sotsiaalvaldkonda laiemalt.

Näidistunni „Ametialane enesekindlus ja väärtuspõhine kindel tegutsemine surve all" läbiviimine kinnitas, et eelnevalt koostatud tunnikava struktuur — häälestamine, uute teadmiste ja seoste loomine, väärtuste kaardistamine, praktilised töölehed ning kokkuvõttev refleksioon — toimis osalejale arusaadava ja jälgitava tervikuna. Nii abikaasa suuline tagasiside kui Ly Räpo kirjalik tagasiside kinnitasid, et tunni eesmärk oli algusest peale selge, üleminekud olid jälgitavad ja koolitaja hoiak toetav ning usaldust tekitav.

„Koolitaja oli hea ja arvestav suhtleja, professionaalsust näitas teaduslike näidete esitamine, käitumine tunnis osalejatega toetav, julgustav, tekitas usaldust." — Ly Räpo, osaleja

Kõige rohkem kõlama jäänud element oli tööleht „Töö enne tööd" — Ly Räpo tõi eraldi esile põhimõtte, et mida rohkem on kohtumisele eelnevalt mõttetööd tehtud, seda enesekindlamalt saab kokkusaamisele minna. See kinnitab, et harjutus täidab oma eesmärki siduda üldine raamistik (väärtused, roll, lapse huvi) konkreetse tööolukorraga.

Mõlemad tagasisideandjad tõid välja ka sarnased arengukohad: arutelule ja paaristöö analüüsile jäi napilt aega, ning töölehtede taha võiks lisada põhjalikuma kirjaliku teooriaselgituse, et need oleksid hiljem iseseisvalt mõistetavad ka ilma koolitaja suulise selgituseta. Kuna tund toimus kodukeskkonnas, esines vahepeal ka segavaid taustahääli, mida edaspidi peaks arvestama vaiksema salvestuskeskkonna valikul.

Näidistund ja selle analüüs toetavad täiskasvanute koolitaja tase 5 tegevusnäitajate 1.1, 1.3, 2.1, 2.2, 2.3, 3.1, 4.1, 4.2 ja 4.3 tõendamist: õppeprotsessi ettevalmistamist (tunnikava koostamine pedagoogiliste lähtekohtade alusel), läbiviimist (eesmärkide selgitamine, õpikeskkonna tagamine, meetodite ja etappide sidumine ühtseks tervikuks), arvamuste kogumist kahelt eri allikalt ja kahe eri meetodiga ning professionaalset enesearendamist (oma tegevuse sidumine õpitulemustega, koormuse ümberjagamine ja valmisolek arengukohti süsteemselt parandada ilma ametliku mentori toeta).

Edasiste sammudena plaanin järgmistes koolitustes planeerida arutelu- ja paaristöö etappidele senisest enam aega, täiendada töölehti lühikese teooriaselgitusega ning koguda tagasisidet suuremalt osalejate hulgalt enne mooduli täiemahulist läbiviimist.